Julge olla julge

Märkamatult on kätte jõudnud juba kuueteistkümnes detsember ja vahepealseid sündmusi pole keegi kajastanud meie blogis.

Me käisime neljapäeval esinemas konverensil Side ON side. Üritusel räägiti tolerantsuse kasvatamisest, ning oma etendusega sobisime sinna. Meid võeti vastu väga hästi, publik läks kiiresti käima. Aega anti meile vähe, pidime 45 minutiga korda saatma selle, milleks oleks vaja vähemalt 1,5 tundi, kui mitte rohkemat.

Võin kõigi nimel öelda, et projekti kirjutades ei mõelnud keegi selle peale, et meid ka kuskile esinema kutsutakse. Arvasime, et asi piirdubki sellega, et me teeme vaikselt oma üritusi ja tunneme sellest rõõmu. Nüüdseks oleme käinud näitlemas/rääkimas kahel konverensil ning lähinädalatel esineme kahes kohas veel. Meeldiv üllatus, kas pole?



Reedel oli ka meil neljas üritus, jõulueri nimelt. Seekord ei teinud meie etendust, vaid lasime rohkem teisel tegutseda. Kõik said oma improvisatsioonivõime ja näitlemisoskuse tööle panna etüüde tehes. Ka kõige vaiksemad hiirekesed muutusid julgeteks lõvideks:D Käisime Teatrilaborist väljas häid soove ütlemas võõrastele jalakäijatele. See oli üks põnev kogemus nii mõnelegi.
Loooomulikult ei saa mainimata jätta suuuri toiduvirnu. Meil on ju uus toitlustaja, Soja, kes nii lahkelt andis meile tofupalle ja kohupiima ja jogurtit. Loomulikult küpsetasime me ka ise kaneelikukleid ja kaerakäkke ja marjakooki. Meie armsad klubiliikmed tõid kringlit ja küpsiseid ja iseküpsetatud muffineid.

Üritus oli taaskord meeletult lõbus, kuid ma oleks hoopis rohkem rõõmu tundnud, kui mul poleks 38,5 palavik olnud:D