laupäev, 30. juuni 2007
LIIIIIIGA HEAAAAAA
Esmaspäevast kuni laupäevani veetsin mina, Katriin aega Kloogaranna noortelaagris õppides kõike foorumteatriga seoses.Leene oli kaaa. Aga detailsemalt ma ei suuda hetkel rääkida...
kolmapäev, 13. juuni 2007
Kirjutab:Katriin
Pean tõdema, et Britta suutis kõik tähtsa meie projektiga seoses ära rääkida, küll aga tahaks mina veidike pikemalt rääkida Piret Järvisest. Ta pole küll meie projektiga seotud, aga tal on väga tähtis osa meie tänases koosviibimises.Meie siis istume rahulikult Kelli tekil ja räägime millest-iganes kui kuuleme Wismari poolt hüüdu " Piret, kus sa oled. Ega te Piretit näinud pole, ma kaotasin Pireti ära!" Meie siis võtsime ka asja tõsiselt ja mõtisklesime, kus me Piretit viimati nägime, tahtsime siiski aidata toda onklit. Mehel oli käes Piret Järvise fotoga SL Õhtuleht. Ta rääkis meile, kuidas öösel magama jäädes on Pireti pea tema südamel, see aitavat tal uinuda. Veel pajatas ta, kuidas nad on Piretiga samas koolis käinud, ning ta arvab, et Piret toitub kapsast, sest tal on jänesehambad.
Meie jäime ka surmtõsiseks kuulates teda. Üritasime aidata teda ning näitasime suuna, kus Piret võiks olla. Ma alguses kartsin, et äkki on tegu varjatud kaameraga ning nad võtavad mind vahele, et ma kaasa asja mängin tolle onuga. Aga paistis, et tal oli ikka tõsi taga. Lõpetuseks ta astus mu aurasse ja limpsis meid Brittaga piltlikult 10 meetri kauguselt.
Armas tegelikult, et tal on iidol, kelle nimel elada, kelle autogrammi oodata ja kellega koos uinuda:)
Loads of fun
Kirjutab: Britta
Kuna Katriin juba kirjutas Hansapangast, siis otsustasin ma, et ma ei ole papagoi rollis ning ei hakka rääkima, kui mõnus ja vaba õhkkond seal siiski oli. Ei, ma vestan hoopis loo meie lõbusast proovist, mis täna aset võttis ja mida ka eelmises sissekandes väga põgusalt mainiti.
Olles just jõudnud väljuda oma majast ning kõrvaltänavale rõõmsalt kekselda, helistas mulle Katriin, kes päris nõudlikult, kus ma olen ning kas ma ikka teistele ka proovist teatasin, sest hetkel oli ta Falgi pargis ihuüksinda. Pärast säärast kõnet tõstsin ma tempot ning lustaka kekslemise asemel tegin turbokõndi. Loogiliselt olin ka mina varsti Falgi pargis, et leida eest Katriin, kes teatas, et just oli helistanud vene ajakirjanik ja pärinud meie projekti kohta. Peatselt saabus ka Anita, kes oli koos minuga tunnistajaks Katriini teisele kõnele eespool mainitud ajakirjanikuga. Saime teada, et Pärnu Postimees kirjutab artikli Hansapanga "Tähed särama!" võitnud projektidest. Meie esimene meediakajastus, jehuu! Pärast seda jõudis kohale ka Kelli.
Seadnud end mugavalt sisse ühe loodusliku vihmavarju all, asusime tööle. Kuna esimeseks teemaks võtsime integratsiooni, polnud ka raamatus "Adventures in Forum Theatre" pakutavatest situatsioonikirjeldustest abi. Oli selge, et on vaja mõelda ise välja mõni juhtum. Esimese asjana tuli meil pähe pronksiöö(d). Pärast Anita kirjeldusi oma seiklustest neil kahel õhtul, hakkas meil tekkima kerge kujutelm võimalikust loost. Meie vestlus kandus küll tuhandeid kordi päevakorrast eemale ning me vahetasime mõtteid nii keeleoskuse kasulikkusest ja tolliametnike veidrustest, aga üldiselt saime me midagi siiski välja mõeldud. Kahjuks pidi Anita just siis lahkuma, kui me taas õigele järjele jõudsime. Jätkasime kolmekesi ning sündis lugu Katjast, Artjomist ja Mihhailist, kahest eestlasest ja hetkel veel olematust tegelasest.
Artjom on 22-aastane meessoost venelane, kes on Eestis vaid igavusest ja ei austa riiki, kus elab. Tema meelistegevused on peksmine, sõimamine, räuskamine ning oma tüdruku Katjaga koosolemine.
Katja on 17-aastane naissoost venelane, kes küll ei oska suurt midagi öelda pronkssõduri tähenduse kohta, kuid kuna tema poisssõber Artjom ei salli eestlasi, tegutseb ka tema provokaatorina, seda selleks, et saada üks ilus paar pesu.
Mihhail on 20-aastane meessoost venelane, kes armastab Eestit ning oma põhimõtete kohaselt püüab ka rääkida eesti keelt, kuna see on siiski ju riigikeel. Ta peab ennast pigem eestlaseks, kuid kuna teda on koolis narritud oma tegeliku rahvuse pärast ja seda just eestlaste poolt, siis pole see kuuluvustunne nii tugev, kui võiks olla näiteks sooja suhtumise korral. Mihhaili juures on halb see, et ta on kergesti mõjutatav ning teiste sõprade puudumise tõttu (just oma põhimõtete pärast) hoiab ta oma ainsast semust Artjomist kogu väega kinni.
Kahe eestlase iseloomujooned on veel määramisel, kuid selge on see, et nad vihkavad tulihingeliselt kõiki venelasi ning on valmis isamaa tähtsust neile ka rusikatega näitama, kuna just see ongi ju armastus.
Kuna hetkel veel olematu kuues tegelane on hetkel veel olematu (väga loogiline), siis ei saa tema kohta kohe mitte midagi öelda. Võib-olla siis seda, et tema peaks neutraalne olema.
Lugu seisneb selles, et Mihhail, Artjom ja Katja lähevad Tõnismäele. Nad on osa massist ning nad sümboliseerivad seda, mis nende inimeste sees tegelikult toimus. Mihhail on Tõnismäel selleks, et avaldada protesti selle vastu, et eestlased venelaste jaoks midagi nii olulist soovivad teisaldada ja tahab seda rahumeelselt teha. Artjom ja Katja on seal selleks, et rüüstata ning lõhkuda, näidata oma viha. Pronkssõdur on vaid ajend. Artjom ja Katja üritavad Mihhaili meelitada, et ka tema nendega laamendaks. Mihhail keeldub kindlameelselt ja korduvalt. Artjom proovib uut taktikat, ähvardades Mihhaili sellega, et ta pole enam tema sõber. Meeleheitest hakkab Mihhail liikuma nõustumise poole ning peale mõningast pinnimist otsustabki ta Artjomi ja Katjaga kaasa minna. Järgmisel hetkel astub nende juurde kaks eestlast, kes asuvad neid sõimama ja tibladeks kutsuma. Mihhail, kes asub seletama oma seisukohti eestlaste suhtes ning räägib nendega ka viisakas eesti keeles, saab obaduse.
Mis järgneb, on improvisatsioon. Ütleme nii, et ka eelnev peaks tegelikult rohkem impro olema, aga lihtsalt mingi põhi on olemas. Lugu on muidugi veel viimistlemisel ja vajab täiustamist, aga iseenesest me oleme uhked. Pealegi saime seda tehes ääretult palju nalja.
Peale seda otsustasime mõelda ka, mida me homsel kohtumisel Heateo noorte ettevõtjatega teeme. Kuna oma 10-minutisele tutvustusele ja kulgu seletamisele peaks lähenema võimalikult loominguliselt, siis kuidagi jõudsime me ideeni tuua mängu minu kodus pesitsevad teletupsukostüümid ning näidata Po kõhu pealt videot (sülearvuti abil). Järgnes küsimus, mida me siis videos täpselt räägime ja kuidas? Sarnaselt "Teletupsudes" olevatele klippidele lastest mõtlesime end mudilaste rolli ja rääkisime kõigest, mis me viimasel ajal teinud oleme, lapselikus vormis. Väga lapselikus vormis, pean mainima. Ka kaameratöö on tehtud nii amatöörlikuks ja titekaks kui võimalik ja filmitud on lõik Katriini fotokaamera abil. Kui leian võimaluse, kuidas see video panna internetti, siis postitan lingi sellest kindlasti ka siia.
Ära peaks mainima ka Piret Järvise ja Kaevuri kommid. Aga muidu ongi kõik. Loodan, et nautisite mu lühikest sissekandekest.
Kuna Katriin juba kirjutas Hansapangast, siis otsustasin ma, et ma ei ole papagoi rollis ning ei hakka rääkima, kui mõnus ja vaba õhkkond seal siiski oli. Ei, ma vestan hoopis loo meie lõbusast proovist, mis täna aset võttis ja mida ka eelmises sissekandes väga põgusalt mainiti.
Olles just jõudnud väljuda oma majast ning kõrvaltänavale rõõmsalt kekselda, helistas mulle Katriin, kes päris nõudlikult, kus ma olen ning kas ma ikka teistele ka proovist teatasin, sest hetkel oli ta Falgi pargis ihuüksinda. Pärast säärast kõnet tõstsin ma tempot ning lustaka kekslemise asemel tegin turbokõndi. Loogiliselt olin ka mina varsti Falgi pargis, et leida eest Katriin, kes teatas, et just oli helistanud vene ajakirjanik ja pärinud meie projekti kohta. Peatselt saabus ka Anita, kes oli koos minuga tunnistajaks Katriini teisele kõnele eespool mainitud ajakirjanikuga. Saime teada, et Pärnu Postimees kirjutab artikli Hansapanga "Tähed särama!" võitnud projektidest. Meie esimene meediakajastus, jehuu! Pärast seda jõudis kohale ka Kelli.
Seadnud end mugavalt sisse ühe loodusliku vihmavarju all, asusime tööle. Kuna esimeseks teemaks võtsime integratsiooni, polnud ka raamatus "Adventures in Forum Theatre" pakutavatest situatsioonikirjeldustest abi. Oli selge, et on vaja mõelda ise välja mõni juhtum. Esimese asjana tuli meil pähe pronksiöö(d). Pärast Anita kirjeldusi oma seiklustest neil kahel õhtul, hakkas meil tekkima kerge kujutelm võimalikust loost. Meie vestlus kandus küll tuhandeid kordi päevakorrast eemale ning me vahetasime mõtteid nii keeleoskuse kasulikkusest ja tolliametnike veidrustest, aga üldiselt saime me midagi siiski välja mõeldud. Kahjuks pidi Anita just siis lahkuma, kui me taas õigele järjele jõudsime. Jätkasime kolmekesi ning sündis lugu Katjast, Artjomist ja Mihhailist, kahest eestlasest ja hetkel veel olematust tegelasest.
Artjom on 22-aastane meessoost venelane, kes on Eestis vaid igavusest ja ei austa riiki, kus elab. Tema meelistegevused on peksmine, sõimamine, räuskamine ning oma tüdruku Katjaga koosolemine.
Katja on 17-aastane naissoost venelane, kes küll ei oska suurt midagi öelda pronkssõduri tähenduse kohta, kuid kuna tema poisssõber Artjom ei salli eestlasi, tegutseb ka tema provokaatorina, seda selleks, et saada üks ilus paar pesu.
Mihhail on 20-aastane meessoost venelane, kes armastab Eestit ning oma põhimõtete kohaselt püüab ka rääkida eesti keelt, kuna see on siiski ju riigikeel. Ta peab ennast pigem eestlaseks, kuid kuna teda on koolis narritud oma tegeliku rahvuse pärast ja seda just eestlaste poolt, siis pole see kuuluvustunne nii tugev, kui võiks olla näiteks sooja suhtumise korral. Mihhaili juures on halb see, et ta on kergesti mõjutatav ning teiste sõprade puudumise tõttu (just oma põhimõtete pärast) hoiab ta oma ainsast semust Artjomist kogu väega kinni.
Kahe eestlase iseloomujooned on veel määramisel, kuid selge on see, et nad vihkavad tulihingeliselt kõiki venelasi ning on valmis isamaa tähtsust neile ka rusikatega näitama, kuna just see ongi ju armastus.
Kuna hetkel veel olematu kuues tegelane on hetkel veel olematu (väga loogiline), siis ei saa tema kohta kohe mitte midagi öelda. Võib-olla siis seda, et tema peaks neutraalne olema.
Lugu seisneb selles, et Mihhail, Artjom ja Katja lähevad Tõnismäele. Nad on osa massist ning nad sümboliseerivad seda, mis nende inimeste sees tegelikult toimus. Mihhail on Tõnismäel selleks, et avaldada protesti selle vastu, et eestlased venelaste jaoks midagi nii olulist soovivad teisaldada ja tahab seda rahumeelselt teha. Artjom ja Katja on seal selleks, et rüüstata ning lõhkuda, näidata oma viha. Pronkssõdur on vaid ajend. Artjom ja Katja üritavad Mihhaili meelitada, et ka tema nendega laamendaks. Mihhail keeldub kindlameelselt ja korduvalt. Artjom proovib uut taktikat, ähvardades Mihhaili sellega, et ta pole enam tema sõber. Meeleheitest hakkab Mihhail liikuma nõustumise poole ning peale mõningast pinnimist otsustabki ta Artjomi ja Katjaga kaasa minna. Järgmisel hetkel astub nende juurde kaks eestlast, kes asuvad neid sõimama ja tibladeks kutsuma. Mihhail, kes asub seletama oma seisukohti eestlaste suhtes ning räägib nendega ka viisakas eesti keeles, saab obaduse.
Mis järgneb, on improvisatsioon. Ütleme nii, et ka eelnev peaks tegelikult rohkem impro olema, aga lihtsalt mingi põhi on olemas. Lugu on muidugi veel viimistlemisel ja vajab täiustamist, aga iseenesest me oleme uhked. Pealegi saime seda tehes ääretult palju nalja.
Peale seda otsustasime mõelda ka, mida me homsel kohtumisel Heateo noorte ettevõtjatega teeme. Kuna oma 10-minutisele tutvustusele ja kulgu seletamisele peaks lähenema võimalikult loominguliselt, siis kuidagi jõudsime me ideeni tuua mängu minu kodus pesitsevad teletupsukostüümid ning näidata Po kõhu pealt videot (sülearvuti abil). Järgnes küsimus, mida me siis videos täpselt räägime ja kuidas? Sarnaselt "Teletupsudes" olevatele klippidele lastest mõtlesime end mudilaste rolli ja rääkisime kõigest, mis me viimasel ajal teinud oleme, lapselikus vormis. Väga lapselikus vormis, pean mainima. Ka kaameratöö on tehtud nii amatöörlikuks ja titekaks kui võimalik ja filmitud on lõik Katriini fotokaamera abil. Kui leian võimaluse, kuidas see video panna internetti, siis postitan lingi sellest kindlasti ka siia.
Ära peaks mainima ka Piret Järvise ja Kaevuri kommid. Aga muidu ongi kõik. Loodan, et nautisite mu lühikest sissekandekest.
teisipäev, 12. juuni 2007
Imagine all the people
Kirjutab: Katriin
Täna käisime siis meie Brittaga Liivalaia tänaval, kus asub Hansapanga peahoone. Kohale jõudsime loomulikult liiga vara, viitsime parajalt aega pehmetel diivanitel. Praegu mõeldes oli see halb, et me sinna istuma jäime, sest minu närvid läksid küll väga pingule lugedes minuteid kella kolmeni. Varsti saimegi lipataviiendale korrusele, kus meid ootas tore sõbralik neiu. Pakkus viisakalt teed-kohvi, Britta sama viisakalt keeldus kõigest. Minule väike klaasike veega.
Ja varsti astuski sisse Elen Elbra, kes asus esitama küsimusi meie projektist. Peale esimest lauset mu närvid jälle lõdvestusid, õnneks. Vestlus jäi üpriski lühikeseks, sest Elen oli just saabunud eelmiselt koosolekult ning küsimused tema peast said kiirelt otsa. Sain endale ka diplomi raamituna:) Varsti saame me kõik ühe veel, kus on ainult FoorumTe: kirjas, mitte Katriin Laanet.
Olime Brittaga rahul enese vastamistega ning seadsime oma sammud burksiputka poole:D Ja sealt edasi Noortekohvikusse, aga see pole enam oluline.
Ja homme teeme me oma esimese foorumteatri proovi. Edu meile homseks.
Täna käisime siis meie Brittaga Liivalaia tänaval, kus asub Hansapanga peahoone. Kohale jõudsime loomulikult liiga vara, viitsime parajalt aega pehmetel diivanitel. Praegu mõeldes oli see halb, et me sinna istuma jäime, sest minu närvid läksid küll väga pingule lugedes minuteid kella kolmeni. Varsti saimegi lipataviiendale korrusele, kus meid ootas tore sõbralik neiu. Pakkus viisakalt teed-kohvi, Britta sama viisakalt keeldus kõigest. Minule väike klaasike veega.
Ja varsti astuski sisse Elen Elbra, kes asus esitama küsimusi meie projektist. Peale esimest lauset mu närvid jälle lõdvestusid, õnneks. Vestlus jäi üpriski lühikeseks, sest Elen oli just saabunud eelmiselt koosolekult ning küsimused tema peast said kiirelt otsa. Sain endale ka diplomi raamituna:) Varsti saame me kõik ühe veel, kus on ainult FoorumTe: kirjas, mitte Katriin Laanet.
Olime Brittaga rahul enese vastamistega ning seadsime oma sammud burksiputka poole:D Ja sealt edasi Noortekohvikusse, aga see pole enam oluline.
Ja homme teeme me oma esimese foorumteatri proovi. Edu meile homseks.
neljapäev, 7. juuni 2007
Kirjutab: Katriin
Tere hommmikuuust!
Lugesin tänasest ajalehest, et Hansapanka saatis oma projektikirjelduse 215 inimest. Toetust sai neist aga KÕIGEST 13. JA meie oleme selle kolmeteistkümne seeeeees. ÕNNE meile!
Ja ärge unustage end liialt õppima, väljas on suviii.
kolmapäev, 6. juuni 2007
Kirjutab: Leene
Minu esimene postitus...Teised on kirjutanud juba suurepäraseid jutte, mida on väga hea lugeda, kahju, et eelmisel koosolekul puudusin, aga räägin siis hoopis tänasest. Tänane küllaltki asjalik suurepärane koosolek Hirve parigis. Ilm oli väga mõnus, täitsa suvi kohe :D Saime istuda murul puu all. Hea oli see, et nägin nüüd silmast silma meie uue toreda liikme Anitaga, kes aitas meil tegelda päevakohaste teemadega ja pakkus välja ka uudseid lahendusi. Ja rõõmustasime Hansapanga tunnustuse üle ning Britta rääkis veel tähtsamatest üritustest, mis tulemas. Tänud veelkord Katriinile :)
Eriti hea mõte Anital oli minu meelst nänni jagamine ja märgid, mis pole küll meile eluliselt tähtsad, aga minu arvates lihtsalt suurepärane idee. Sellega ma täna tegelesingi õhtul. Homseks loodan saada ka tagasisidet märkide hindade ja erinevate kujunduse võimaluste kohta. Ja muidugi eelarve, mille tähtsamad punktid küll üldjoones paika panime, aga täpsemalt uurime veel. Koosolek lõppes aga mõnusa söömisega. Tore oli kuulata ka teiste lõbusaid lugusid vanalinna päevade kohta :DAga minu kirjeldust täiendage ka teised kui aega saate, ootan huviga.
Eriti hea mõte Anital oli minu meelst nänni jagamine ja märgid, mis pole küll meile eluliselt tähtsad, aga minu arvates lihtsalt suurepärane idee. Sellega ma täna tegelesingi õhtul. Homseks loodan saada ka tagasisidet märkide hindade ja erinevate kujunduse võimaluste kohta. Ja muidugi eelarve, mille tähtsamad punktid küll üldjoones paika panime, aga täpsemalt uurime veel. Koosolek lõppes aga mõnusa söömisega. Tore oli kuulata ka teiste lõbusaid lugusid vanalinna päevade kohta :DAga minu kirjeldust täiendage ka teised kui aega saate, ootan huviga.
teisipäev, 5. juuni 2007
Lihtsalt suu-re-pä-ra-ne!
Kirjutab: Britta
Manage nüüd oma silme ette kujutis, kus Britta ja Merilin istuvad teatrisaalis, vaadates Tallinn Teater Treffil Hollandi etendust "Ingel". Järsku hakkab B kott vibreerima. Värin lõppeb, siis algab ta taas. Kõik kordub ka kolmas kord. Pärast suurepärast etendust kodutust mehest ning tema hallutsinatsioonide viljast Gregist uurib Britta oma telefoni ja avastab, et too kannatamatu inimene oli olnud Katriin. Mis saab olla nii oluline, et segada teatrielamust? Uudishimust põledes helistab B tagasi. Seda, mis järgneb, poleks ei Britta ega ka Merilin (võin ma sinu eest rääkida?) osanud aimata. Tegelikult ma arvan, et mitte keegi meist ei oodanud midagi sellist.
Tõepoolest, kui Katriin teatab sulle, et meie projekt on saanud Hansapangalt just 25000 krooni toetust ning nad leiavad, et meie idee on tõepoolest suurepärane ja vajalik, siis tekib lausa ise taevas lendamise tunne, viidates etendusele, millest ma põgusalt ka rääkisin. 25000 krooni. Kakskümmend viis tuhat krooni. Palju raha. Aga asi ei olegi summas endas, asi on selles, et nüüd peame me tõepoolest pingutama, püüdlema ja tegutsema. Toetuse saamine ei tähenda seda, et me peaksime loorberitele puhkama jääma, vaid vastupidi - me peame andma endast parima ja oleme nii põhjalikud kui võimalik, seda kas või eelarve koostamises. Kuid lisaks sellele on lausa imeline see, et inimesed, targad, eluküpsed ja ammu naiivsuserüü minetanud inimesed, leiavad üksmeelselt, et meie projekti on vaja. Just see on see, millest ma olen unistanud. Ma olen neljapäevasest alates hõljunud pilvedes (kujundlikult rääkides siiski), kui ma meie projektile mõtlen. Elu on ilus.
Kelli eeskujul kiidaksin ka mina Katriini. Ilma sinuta poleks me seda teinud! Aga peale selle õnnitlen ma KÕIKI meie meeskonnast, sest ausalt öeldes oleme me seda väärt. Nüüd on vaja vaid seda tõestada ka laiemale hulgale.
Manage nüüd oma silme ette kujutis, kus Britta ja Merilin istuvad teatrisaalis, vaadates Tallinn Teater Treffil Hollandi etendust "Ingel". Järsku hakkab B kott vibreerima. Värin lõppeb, siis algab ta taas. Kõik kordub ka kolmas kord. Pärast suurepärast etendust kodutust mehest ning tema hallutsinatsioonide viljast Gregist uurib Britta oma telefoni ja avastab, et too kannatamatu inimene oli olnud Katriin. Mis saab olla nii oluline, et segada teatrielamust? Uudishimust põledes helistab B tagasi. Seda, mis järgneb, poleks ei Britta ega ka Merilin (võin ma sinu eest rääkida?) osanud aimata. Tegelikult ma arvan, et mitte keegi meist ei oodanud midagi sellist.
Tõepoolest, kui Katriin teatab sulle, et meie projekt on saanud Hansapangalt just 25000 krooni toetust ning nad leiavad, et meie idee on tõepoolest suurepärane ja vajalik, siis tekib lausa ise taevas lendamise tunne, viidates etendusele, millest ma põgusalt ka rääkisin. 25000 krooni. Kakskümmend viis tuhat krooni. Palju raha. Aga asi ei olegi summas endas, asi on selles, et nüüd peame me tõepoolest pingutama, püüdlema ja tegutsema. Toetuse saamine ei tähenda seda, et me peaksime loorberitele puhkama jääma, vaid vastupidi - me peame andma endast parima ja oleme nii põhjalikud kui võimalik, seda kas või eelarve koostamises. Kuid lisaks sellele on lausa imeline see, et inimesed, targad, eluküpsed ja ammu naiivsuserüü minetanud inimesed, leiavad üksmeelselt, et meie projekti on vaja. Just see on see, millest ma olen unistanud. Ma olen neljapäevasest alates hõljunud pilvedes (kujundlikult rääkides siiski), kui ma meie projektile mõtlen. Elu on ilus.
Kelli eeskujul kiidaksin ka mina Katriini. Ilma sinuta poleks me seda teinud! Aga peale selle õnnitlen ma KÕIKI meie meeskonnast, sest ausalt öeldes oleme me seda väärt. Nüüd on vaja vaid seda tõestada ka laiemale hulgale.
reede, 1. juuni 2007
Kirjutab: Katriin
Pean taaskord teatama ülihäid uudiseid, kui keegi juhuslikult veel kuulnud pole.
Nimelt helistas eile Kairi mulle( see tuli shokina, et miks ta just minu valis:D ) Aga ta rääkis igasuguseid põnevaid jutte, mida ma hetkeks ei mäleta enam, sest SEE KÕIGE SUUREPÄRASEM uudis pani kõik muu unustama. Kairi oli ju Tähed Särama hindamiskogus ja ta kuulis, et meie projekt on lihtsalt niivõrd idealistlik ja kui me sellega hakkame saame, siis me oleme tubliiid. Ja et see kindlasti õnnestuks on nad valmis meid 2500 krooni asemel 25 000 krooniga toetama. JUST NIMELT kakskümmend viis tuhat eesti kroooni. Et mulle helistakse Hansapangast järgmine nädal ja lepitakse aeg kokkusaamiseks, SELLEKS ajaks on meil aga vaja tegevuskava ja eelarvet, mis ei ole niii algelised nagu praegu. Ja kokkusaamisel me allkirjastame lepingu ja saame 10 000 krooni. Kui aga rohkem vaja on siis see 15 000 ka meie.
Ja Kairi ka mainis, et seda raha me ei tohiks küpsiste peale kulutama, et siis pikemaid perspektiive teha. Et see aitab äkki meid ka järgmisel aastal uuuesti sama asja ette võtta. ( Mõelge kui kogenud me peaks olema järgmisel aastal ja kui ladusalt kõik PEAKS minema)
NIIET JÕUDU TÖÖÖÖLE!
Nimelt helistas eile Kairi mulle( see tuli shokina, et miks ta just minu valis:D ) Aga ta rääkis igasuguseid põnevaid jutte, mida ma hetkeks ei mäleta enam, sest SEE KÕIGE SUUREPÄRASEM uudis pani kõik muu unustama. Kairi oli ju Tähed Särama hindamiskogus ja ta kuulis, et meie projekt on lihtsalt niivõrd idealistlik ja kui me sellega hakkame saame, siis me oleme tubliiid. Ja et see kindlasti õnnestuks on nad valmis meid 2500 krooni asemel 25 000 krooniga toetama. JUST NIMELT kakskümmend viis tuhat eesti kroooni. Et mulle helistakse Hansapangast järgmine nädal ja lepitakse aeg kokkusaamiseks, SELLEKS ajaks on meil aga vaja tegevuskava ja eelarvet, mis ei ole niii algelised nagu praegu. Ja kokkusaamisel me allkirjastame lepingu ja saame 10 000 krooni. Kui aga rohkem vaja on siis see 15 000 ka meie.
Ja Kairi ka mainis, et seda raha me ei tohiks küpsiste peale kulutama, et siis pikemaid perspektiive teha. Et see aitab äkki meid ka järgmisel aastal uuuesti sama asja ette võtta. ( Mõelge kui kogenud me peaks olema järgmisel aastal ja kui ladusalt kõik PEAKS minema)
NIIET JÕUDU TÖÖÖÖLE!
Tellimine:
Postitused (Atom)