kolmapäev, 30. mai 2007

Kirjutab: Kelli!!

Viimaks jõuavad ka minu vaimusünnitised siia üllasse blogisse. Mind innustas kirjutama Katriini süüdistus, justkui me ei teeks midagi ja oleme palavusel lasknud FoorumTe: endi peast pühkida. Tegelikult on asi nii, et (see küll blogi peamõttest võidike kõrvale), aga enamus meie rühmast on hetkel VANALINNA PÄEVADEL. Tõesti, süüdistus mõneti õigutatud, me pole midagi teinud porganditega, kuid meil ei ole aega just üleliia. Katriin, tunnen sulle kaasa, sa ei saagi vanalinna päevadele tulla. Siin on väga palju teha ja näha ja kui Raekoja platsile sattuda, siis raudselt topitakse pihku ka VLP kava ning OSIs neljapäeva õhtul sündinud unenägudepüüdja toob kõigile ööbijaile suurepäraseid unenägusid.
Mul on meie kõigi pärast väga hea meel ja eriti suured tänud Katriinile, kes oli nii tubli ja võttis rahataotlemise oma tööülesannete hulka.


Teeme mõne koosoleku varsti, palun! Mul ei ole midagi mõistliku kirjutada, kui me ruttu kuskil pargis kokku ei saa. Iseenesest võiks ju eelmisest ka kirjutada veel mõnd järelmälestust, aga pildid on selle kirjeldamiseks liigilmekad ja niikuinii seal ei olnudki muud, kui piltide tegemine.

teisipäev, 29. mai 2007


Kirjutab: Katriiiiiin

Tere kaasmaalased!
Kas me, teatriporgandid, oleme tuhastunud? Miks ma teie Tallinna tegevustest ei kuule midagi? Tahaks kuulda, et nende soojade ilmadega ei ole teie tähelepanu FoorumTe: juurest eemale põiganud! Tegutsema!!

kolmapäev, 23. mai 2007

Ninnunännu

Kirjutab: Britta

Kuna meil on kavas oma blogi teha võimalikult interaktiivseks ja lõbusaks ning millegi visuaalne nägemine annab oludest palju parema pildi, panen siia üles mõned vahvamad fotod neljapäevasest ja esmaspäevasest koosolekust. Lisaks oleks lausa patt jätta aust ja kuulsusest ilma Katriini uus fotokaamera, mis meile nii palju tegevust ja rõõmu on pakkunud.

Esmaspäev:

Nalja kui palju!

Nii meeletult igav, et lausa heidaks murule pikali ja magaks (not really)

Kümnest kohast kokkukasvanud Siiami kaksikud

Vahel oleme me kurvad ja segaduses..

..ja suurest tööst rusutud..

..teinekord aga ei saa me naeru pidamagi.

Rännakud vanalinnas osutavad väga kunstilisteks.

"Seo palun mu pael kinni, Kelli, muidu mu seelik muutub taas ülemeelikuks!"

Ma lihtsalt ei suutnud kiusatusele vastu panna..

.. ja ei suutnud seda ka nüüd.


Esinduslik ja igati eeskujulik meeskond (pöörakem tähelepanu Merilini tegevusele)

Linnud on meie sõbrad.

Ka ametiasjad ei takista meid poseerimast.

Mikromakromikro

Varjude mäng

teisipäev, 22. mai 2007

Some great news

Kirjutab: Katriin

Et te kõik teaksite, eilne õhtu oli meile väga edukas . Nimelt mina, Katriin suutsin meelitada ja pehmeks rääkida kaks vene taustaga inimeste meie gruppi. Kas pole mitte imeline?

esmaspäev, 21. mai 2007

Tänane koosolemine tatiga ja tatita

Kirjutab:Katriin

Heiheihei
Mina olen siis Katriin, projektiga kõige viimasena liitunud liige. Küll aga ei tunne ma en mahajäänuna, kõik on mind väga hästi vastu võtnud.
Seda näitab ka meie tänane koosolek, millest sai miski muu kui koosolek. Põhieesmärgiks oli PUU ehk tegevusplaani tegemine. See aga sai meie koosviibimisel sekundaarseks. Ilm oli ju suurepärane ja meel hea ning tolle NÜRI töö andsime Kelli õlgadele.
Töö oli siis seljatatud ja meid ootas ees uute terminite välja mõtlemine. Tänaseks suuurimaks leiutatud terminiks oli madestumine, mis on ka meie sõnavaras juba käigus.
Samuti suutis Kelli öelda päeva parima lause. Kelli võtab kotist taskuräti, avab selle ning lausub:" Tekkis küsimus, kuhu tatt sai." Järgneb meeeeletult pikk naerupaus. Kelli tõstab kotist välja uue rätikukese: " Aa, siin on hoopis."
Selle paari tunni keskmes oli loomulikult ka Britta vallatu seelik, kellele meeldis lendu tõusta. Jaaa me ei saa ka unustada linde! Britta taasavastas enda jaoks linnud, niiet minu kaameras on siis paarkümmend kajaka ja varblase pilti. Ei saaks öelda, et Brittal pole annet. (Homme varustan meid ka fotomaterjalidega)
See oli siis väga lühike ja kokkuvõtlik kirjeldus meie "koosolekust".
Kindlasti Kelli täienda seda ja räägi omapoolsetest mõtetest tänasest!

Intro

Kirjutab: Britta

Alguses ei plaaninud ma küll siia esimesena kirjutada, kuid nüüd mõistsin, et mingi selgitustöö peaks ehk tegema, olgugi et see blogi on eelkõige meie enda jaoks. Aga kirjutada on mõnus ja selgitada on mõnus. Unustagem asjaolu, et tegelikult ei ole ma suurem asi sissejuhataja ja meeleolu looja.
Alustuseks oleks vast viisakas end tutvustada: oleme üks ääretult vinge viieliikmeline punt Tallinnast, kes umbes kuu aega tagasi asus tegema ühte meeletult ägedat projekti. Mina, see klaviatuuri taga olija, olen Britta, kes peaks ideeliselt oleme meie meeskonna juht. Ometi eelistan ma pigem öelda, et kõigil meist on võrdne osa ning roll.
Aga milles meie projekt siis seisneb? Nagu ka meie blogi nimigi ütleb, (hint: teatraalsed porgandid) on tegu teatriga. Aga mitte lihtsalt tavalise teatriga, vaid millegi veelgi etemaga - foorumteatriga nimelt. Foorumteatri lõi 1960. aastate lõpus Augusto Boal, kui ta leidis, et on vaja luua uuendatud, kõiki kaasav, sotsiaalne teater. Foorumteater on osa Boali Theatre of the Oppressed'ist, selle nö tuumik. Publik kui selline puudub ning kõik saavad osa. Etendatakse mõni situatsioon, mida hiljem analüüsitakse ning püütakse leida alternatiivseid lahendajaid. Omamoodi erinevus ka klassikalisest teatrist on jokkeril, kes juhib etendust ning püüab võimalikult palju kaasata tegevusse ja mõttetöösse ka vaatajaid. Ja just seda kõike tahame ka meie teha. Me tahame luua foorumteatri klubi, mis käib koos 1-2 korda kuus. Me tahame tekitada koha, kuhu inimestel on hea tulla. Me tahame endas ja osalejates arendada soovi tegutseda ja näidelda.
Konks peitub selles, et tegijad on noored. Mitte ainult, me tahame kaasata nii eesti kui ka vene noori, et läbi kultuuri lähendada kahte erinevat rahvust.


See blogi on selleks, et me saaksime kirjutada raskustest ja õnnelikest juhtumistest teel oma eesmärgini. Nautigem!