Zombied, Roosad Pantrid, lõvid, piisonid ja laululinnud vallutasid Tallinna Ülikooli

Just, just, nii oligi.
18. veebruaril saime me ühe täiendava koolituse Mihklilt ja Madiselt. Kell kümme hommikul suundusime kõik pehme kattega ruumi suunas, kus oma päev meeldivalt veeta.
Ellu ärkasid Roosad Pantrid, kes hiilisid vaikselt, samuti saime laulda laulu oma lemmiksöökidele.
Ood Britta ema peedipirukale!
Nimelt lõunasöögi otsing oli ka paras seiklus meile viiele. Tahtsime midagi head, odavat ja lähedalt. Lõpuks lonkisime läbi kaks söögikohta, Katriin lõpetas putka hamburgeriga ja teised Comarketi toitudega.
Lõunalt tagasi tulles avastasime, et keegi tahtis pidada loengut just seal ruumis, kuhu meie end mugavalt sisse seadnud olime. Leene jooksis aga esimese korruse tädi vahet ja tõi meile uue ruumi võtme. Oh õudust, see oli kui klassiruum. Õnneks oli meie seas kaks lavameistrit/töölist, kes kippelt said meile vaba ruumi valmistatud ja seinaäärsed said täidetud üksteise peale asetatud laudadega. (Varsti varustan ka bloggerit pildimaterjaliga, hetkel on sellega aga probleeme:D)
Päeva teises pooles saimegi ise mänge läbi viia, kiitus Leenele, kes väga vahva harjutuse ise välja mõtles lõunapausil. Katriin ja Britta said proovida kätt väikest viisi jokerdamisega.
Samuti on teada, et Mihkel on mingi pro-vend muusika alal eks:D Proovisime ta mängu "Kiirgav linn". Nimelt üks rühm laulis bassis üht rütmi, teine rühm laulis kõrgamalt teist heli. Alguses laulsime seda kõike silmad lahti ja seistes. Lõpuks aga sulgesime silmad ja laulsime kõik silmad kinni liikudes. Britta ja Kelli tagusid pillidega rütmi,teised jalgade ja plaksudega. See oli niiii hea! Tulemus oli minu meelest super. Igatahes vastasmajas toimunud ülikooliloeng tundus palju kordi igavam.
Koolitus sai lõpetatud vaikse tagasiside ringiga kella viie paiku.
Trammipeatusesse suundusime me kõik ragistades lauset "People come here for sunshine and reggae music".

Aitäh veelkord Mihklile ja Macaroonile!

25. jaanuar Koos/Bmecte´ga

2008 aasta teine üritus( Aivar Halleri sõnul halb sõna) on tehtud. Olime Teatrilaboris koos Bmecte inimestega. Rahvast oli niii palju, et ringi ei mahtunud peaaegu et äragi.Nagu pudru ja kapsad oli, igal pool olid inimesed:D Meid käis filmimad EuroNews, need mehed said hetkega tülli kiskuda Mihkliga, kes palus, et nad ei hõivaks kohta ringi keskel. Kairid ja Marit olid ka kohal, nii rõõmustav:)

Etenduse poole pealt nii palju, et meil oli planklugu, ehk pealtvaatajad mõtlesid meie loo välja, esmakordne kogemus meie jaoks.

Meie liigutamegi mägesid....

Selja taha on jäänud kolm päeva Rocca al Mare koolis, kolm päeva ajude ragistamist, kolm päeva eneseületamist, kolm päeva ülivajalikku ja huvitavat informatsiooni. Nimelt meie käisime Heateo koolitusel Peep Vainu, Aivar Halleri ja Artur Taevere õpetussõnu kuulamas! Meil olid niiii põnevad päevad ja ka ööd.
Esimesel õhtul lõpetasime kell 2, sest me valmistusime raadiofoorumteatriks. Nimelt siis laupäeval lippasime meie, Katriin ja Britta, Gonsiori tänavale, et 45 minutit olla otse-eetris!
Teisel ööl Katriin magas, aga kõik teised mängisid oma uute tuttavatega.


Muide, meie hakkame ainult õiget hunti toitma ja oma eesmärke märksa teisiti seadma!

love buzz

(vabandan, et ükski minu postituse tiitel ei lähe kokku jutuga, mis allpool on)

Eelmisel reedel(04.01.2008) käisime Rae valla toredatele noortele foorumteatri töötuba tegemas! Kohal oli kaks Jüri noortekeskuse töötajat ja kümmekond last vanuses 7-13. Me ei olnud kursis nende vanusega, seega panime veidi mööda töötoa ülesehituse ja teemaga, kuigi see haaras neid siiski suurepäraselt kaasa.

Mõeldi välja ägedaid leiutisi koolipäeva põnevamaks muutmiseks ja tehti pilte vägivalla teemal.

Homme toimub meie viies üritus, mis tuleb väga intrigeeriv. Meid külastab Raadio 2, kes tahab meiega reportaazi teha.

Julge olla julge

Märkamatult on kätte jõudnud juba kuueteistkümnes detsember ja vahepealseid sündmusi pole keegi kajastanud meie blogis.

Me käisime neljapäeval esinemas konverensil Side ON side. Üritusel räägiti tolerantsuse kasvatamisest, ning oma etendusega sobisime sinna. Meid võeti vastu väga hästi, publik läks kiiresti käima. Aega anti meile vähe, pidime 45 minutiga korda saatma selle, milleks oleks vaja vähemalt 1,5 tundi, kui mitte rohkemat.

Võin kõigi nimel öelda, et projekti kirjutades ei mõelnud keegi selle peale, et meid ka kuskile esinema kutsutakse. Arvasime, et asi piirdubki sellega, et me teeme vaikselt oma üritusi ja tunneme sellest rõõmu. Nüüdseks oleme käinud näitlemas/rääkimas kahel konverensil ning lähinädalatel esineme kahes kohas veel. Meeldiv üllatus, kas pole?



Reedel oli ka meil neljas üritus, jõulueri nimelt. Seekord ei teinud meie etendust, vaid lasime rohkem teisel tegutseda. Kõik said oma improvisatsioonivõime ja näitlemisoskuse tööle panna etüüde tehes. Ka kõige vaiksemad hiirekesed muutusid julgeteks lõvideks:D Käisime Teatrilaborist väljas häid soove ütlemas võõrastele jalakäijatele. See oli üks põnev kogemus nii mõnelegi.
Loooomulikult ei saa mainimata jätta suuuri toiduvirnu. Meil on ju uus toitlustaja, Soja, kes nii lahkelt andis meile tofupalle ja kohupiima ja jogurtit. Loomulikult küpsetasime me ka ise kaneelikukleid ja kaerakäkke ja marjakooki. Meie armsad klubiliikmed tõid kringlit ja küpsiseid ja iseküpsetatud muffineid.

Üritus oli taaskord meeletult lõbus, kuid ma oleks hoopis rohkem rõõmu tundnud, kui mul poleks 38,5 palavik olnud:D

We did it again!

Mina pean esimesena mainima, et poleks uskunud, et üks asi nii kiiresti rutiiniks võib muutuda. Ma saan öelda, et need üritused on juba mingit moodi rutiin, sest ma polnud enam nii närvis ja ärevil ma võtsin asja vabamalt. Õhtul koju minnes ei põksunud süda enam nii tugevalt, kui 19. oktoobril.
Hommikul ärgates ma ei mäletanudki enam, et üritus toimus. Ei, päris nii öelda ei saa, lihtsalt see ei hüpanud mulle esimese asjana pähe, et me saime taaskord hakkama.
Ma olen lihtsalt nii õnnelik, et me millegi nii suurega hakkama oleme saanud.
Kui keegi oleks mulle ennustanud aasta tagasi, et mina olen mingi sotsiaalne ettevõtja, et minu abiga korraldatud üritusele tuleb kokku 31( just nimelt Merilin, 31 koos meiega) inimest ning et neil ja meil võiks olla nii lõbus mängides ja foorumlugu lahendades.
Ma olen õnnelik, et just see projekt tõi mind lähemale oma endistele klassivendadele.
Ma olen õnnelik, et just see projekt tõi mu ellu palju uusi tuttavaid.
Ma olen õnnelik, et just see projekt on teinud mind julgemaks ning enesekindlamaks.
Ma olen õnnelik, et just see projekt on mu nädalaid sisustanud juba mitmeid kuid!

Aitäh kõigile, tänu kellele see kõik teoks on saanud!
Erilised tänud MIHKLILE!

Veel pean siia lisama Kadri öeldud lause, mis kõlas täpselt nii:

Kadri. says:
loen teie blogi, nii sweet, et te ise ka nii rahul olete, seda on hea lugeda :)

Sawa dee-ka

Tõlge:Tere ( ainult juhul, kui sa oled tüdruk, poiste puhul kehtib teine tervitus)

Meid on tabanud head ning kiired ajad. Eile ilmus meist artikkel EPL-is, tänu millele tundis huvi meie vastu ka TV3. Mis sellest välja tuleb on näha nädala jooksul.

Ukse taga on kohe meie järgmine üritus, mida ma juba ootan. Tahan näha neid toredaid inimesi ning samas ka meie uut etendust etendada. Just nimelt, suutsime lõpuks mõelda välja rahuldava loo! Pühapäeval kohtusime Mihkliga ning üritasime midagi mõistlikku kokku panna. Kahjuks viibib Mihkel kuni neljapäevani väljamaal, seega ei saa temaga proove teha. See eest saime viiekesi täna kokku ning proovisime igasugu variante läbi, kes mis rolli paremini sobiks. Minu meelest leidsime hea lahenduse:)

Vahepealseid uudiseid nii palju, et teisipäevase Kuninga tänava keldrikorruse prooviga pidime hüvasti jätma, sest väidetavalt hakkasime külastajaid segama. Niisiis on veel lahtine, kus me oma proove teisipäeviti pidama hakkame, kuid see probleem on lahendatav.

Aga mis siin ikka, asju on vahepeal palju juhtunud, et kõik ei meenugi kohe:(

WE DID IT!

Vabandust, mul ei ole just palju öelda, sest Leene ja Kelli( loodetavasti oli see Kelli) on väga palju juba öelnud.
Saan vaid mainida seda, mida keegi teine hetkel veel teha ei saa, NIMELT niii niii hea tunne oli vaadata seda videot ning mõelda, et poole aasta töö vilju nägin ma seal.

Ja mis me siin ikka heietame ja heietame, hakkame parem mõtlema 9. novembri peale!

Some great news

Kirjutab: Katriin

Et te kõik teaksite, eilne õhtu oli meile väga edukas . Nimelt mina, Katriin suutsin meelitada ja pehmeks rääkida kaks vene taustaga inimeste meie gruppi. Kas pole mitte imeline?

Tänane koosolemine tatiga ja tatita

Kirjutab:Katriin

Heiheihei
Mina olen siis Katriin, projektiga kõige viimasena liitunud liige. Küll aga ei tunne ma en mahajäänuna, kõik on mind väga hästi vastu võtnud.
Seda näitab ka meie tänane koosolek, millest sai miski muu kui koosolek. Põhieesmärgiks oli PUU ehk tegevusplaani tegemine. See aga sai meie koosviibimisel sekundaarseks. Ilm oli ju suurepärane ja meel hea ning tolle NÜRI töö andsime Kelli õlgadele.
Töö oli siis seljatatud ja meid ootas ees uute terminite välja mõtlemine. Tänaseks suuurimaks leiutatud terminiks oli madestumine, mis on ka meie sõnavaras juba käigus.
Samuti suutis Kelli öelda päeva parima lause. Kelli võtab kotist taskuräti, avab selle ning lausub:" Tekkis küsimus, kuhu tatt sai." Järgneb meeeeletult pikk naerupaus. Kelli tõstab kotist välja uue rätikukese: " Aa, siin on hoopis."
Selle paari tunni keskmes oli loomulikult ka Britta vallatu seelik, kellele meeldis lendu tõusta. Jaaa me ei saa ka unustada linde! Britta taasavastas enda jaoks linnud, niiet minu kaameras on siis paarkümmend kajaka ja varblase pilti. Ei saaks öelda, et Brittal pole annet. (Homme varustan meid ka fotomaterjalidega)
See oli siis väga lühike ja kokkuvõtlik kirjeldus meie "koosolekust".
Kindlasti Kelli täienda seda ja räägi omapoolsetest mõtetest tänasest!