Hea ja parem ja parim

Kuskil pool nädalat on kolmandast üritusest möödas ja nüüd leidsin ma, et hehei, õige hetk on midagi sellest ka kirjutada! Ahuahuahua, hea on.
Igatahes on siis nii, et noh, vaadake, et tegelikult.. MULLE MEELDIB. Mulle meeldib see, et kõik inimesed on nii vahvad. Mulle meeldib, et kõik teevad nii hoogsalt kaasa. Mulle meeldib, et ma saan ennast nii vabalt tunda. Mulle meeldib, et kui ma kell kaksteist öösel lõpuks koju jõuan, on mul süda ikka veel soojust ja rõõmu täis. Poleks uskunudki, et see kõik nii mõnusaks kujuneb. Seda teed alustades oli mul lõpptulemusest sootuks teine kujutelm ja tegelikkus on totaalselt erinev ning veelgi parem algsest kujutluspildist. Ahuahuahua, hea on.
Reedel oli vähem inimesi kui kahel esimesel üritusel, aga see ei teinud toda õhtut vähem nauditavamaks. Reede hommikul polnud mul erinevalt varasematest kordadest mingit kartust ega hirmutunnet sees, ma teadsin, et kõik läheb kuidagi hästi. Olgugi et ma ei mäletanud enam mänge, mu roll oli mööda külgi alla jooksnud ja ära jooksnud ehk ma ei olnud kohe üldse arrogantse tibi osas sees (okei, natuke ikka olin ka), siis vähemalt ma ei kartnud. Ja tark oli, sest ürituse ajal polnud mitte mingisugust vahet, kas täpne järjekord oli meeles või mitte. Ahuahuahua, hea on.

Ja siis seda ka, et me käisime Katriiniga Hea Kodaniku konverentsil rääkimas "FoorumTe:"-st intergratsiooni töötoas ja äärmiselt põnev oli. Täiskasvanute arutelu on midagi sootuks teistsugust ja energy boost-i sai tohutult. Ning laupäeval oli Tallinna Ülikoolis SINA teise lennu avaüritus, kus ma sain, mandariin käes, natuke napakat juttu kõigi ees rääkida. Naljakas, et me alustasime seda kõigest pool aastat tagasi, aeg on nii kiiresti läinud. Ja nüüd tulevad juba teised peale! Nii veider.