No teeme siis äkki...mmm...plaksumängu?

Oleksin juba eile (täna) öösel pidanud kirjutama, otsemaid siis, kui ma öösel kell üks lõpuks koju jõudsin, aga sõnu ei tulnud. Uni jõudis ette.
Igatahes teate seda tunnet, kui te olete midagi ära teinud? Midagi suurt ära teinud. Ennast ületanud. Võitnud. Põhimõtteliselt valdas mind eile selline tunne ja siis midagi pisikest veel. See oli see mõnus teadmine, et varsti näen ma neid inimesi veel, et järgmisel korral saame me hoopis paremini kõike teha ja kunagi võib-olla on see mulle kui teine pere. Ja unistused peavadki suured olema, sest siis pingutame nende täideviimisel rohkem.
Ma ei oskagi midagi suurt siia kirjutada, kuna enamik on juba kirja pandud. Vahest on vaja veel kokkuvõtet sellest, mida siis 19.oktoober õieti sisaldas. Niisiis, minu eilsed tegevused alates kella neljast:
1) Läksin Kelli juurde, et aidata tal feta juustu ja jooke vedada
2) Käisime Katriini, Merilini, Leene ja Kelliga vanalinnas asuvas Rimis, et osta näkileiba, söögitikke ja viinamarju. Midagi pidime me selle juustuga ju ette võtma.
3) Kui Katriin ja Kelli olid lipanud koju (esimene oravakommikesele ja kaleidoskoobile järgi, teine pluusi vahetama), müttasime Viru Keskuse Magic Buffet'sse närvitsema ja aega parajaks lööma
4) Pool seitse läksime Kaubamaja toidumaailma topsikesi ostma
5) Poole tunni pärast määrisime juba Teatrilaboris näkileibadele fetat peale
6) Kell 19.50 alustasime üritust, ma olin närvis ja rääkisin viie minuti asemel pool minutit
7) Tegime mänge
8) Pidasime pausi
9) Tegime mänge
10) Näitlesime ja improviseerisime
11) Mängisime
12) Lõpetasime
13) Lõpuks jäime veel mina ja Kelli koristama
14) Mõnus voodi, kell pool kaks öösel

Tegelikult oli hea ja ma ootan juba 9. novembrit. Siis on meil võib-olla padjad ka ning saab luua hubasema õhkkonnaga. Lisaks loodame Liisi Koiksoni muusika abile.
Ahjaa, Heateo fotosessioon oli ka täna. Homme saab juba neid näha ka vist.

PS! Tänaks siis veel ka omakorda kõiki, kes aitasid seda teoks teha ja loodetavasti on meile ka tulevikus teoks: Heateo SA ja Kairi, tänu kellele kõik alguse sai; Marit, meie ülitore ja vahva liitlane; NPNK; Teatrilabor; Mihkel ja VAT Teatri Foorumgrupp; Hellenic; Sõnasepp; meie vahva kalligraaf; Katriini isa, kes leidis meile videokaamera ja kommide/küpsiste/mahlaga varustaja; kõik, kelle ma ära unustanud olen, kuid kes samuti tänu väärivad. Kõige suurem aitäh aga kõigile projektiliikmetele ja osalejatele. Ilma teieta poleks ka "FoorumTe:"-d!